Soovitus
  Soovitan toetada Virve Saare kogemusraamatu „Minu Leelo“ väljaandmist. Raamatu käsikiri räägib emaarmastusest. Avades keerulist teemat, kirjeldab autor siiralt aastatepikkusi vastakaid kogemusi ja väljakutseid koos tütrega, kellel on diagnoositud skisofreenia.
Autobiograafiliste episoodide kirjeldustesse põimitud hetkemõtted toovad läbi kogu teose esile ema sisemise kasvu oma haige tütre toetajana. Varem ühe raamatu avaldanud ja pikemalt maalimisega tegelenud kirjanik on teksti illustreerima valinud ka viis söejoonistust.
Esile saab tõsta käsikirja elujaatavat tooni, mida annab edasi tekstikatkend: „Vaatasin teda kõrvalt diivanil istumas. Milline ilmekas nägu tal on – kulmud kõrgel, avali pilguga, silmad selged ja sinised, nägu mõtlik. Just niisugune tütarlaps nagu minu pildil, mille joonistasin Leelost, kui ta oli umbes kaheksa-aastane. Ma polnud ammu teda sellisena näinud. See hetk jäi mulle mällu kui midagi helget ja väärtuslikku, mida süvendas teadmine, et see kõik on ajutine.“
Maalikunstniku tunnetusega kirjanik kirjeldab tekstis kauneid loodusmeeleolusid Eesti paigus, peamiselt Lääne-Virumaal. Tänumeelsed sõnad on autoril öelda kaaskodanikele, meedikutele ja sotsiaalvaldkonna töötajaile, kelle abi ja toega on ta õppinud leidma endas rahu ja tugevust ning aktsepteerima olukorda, jäädes armastavaks pereemaks kõigi oma järeltulijate jaoks.
Pakkudes lootusrikast perspektiivi, näitab autor, kuidas oma pereliikme erivajadusest lähtuvalt luua igapäevaelus helgeid hetki nii oma lähedastele kui iseendale.
Väga erinevatel lugejagruppidel on selle raamatu abil võimalik paremini mõista erivajadustega inimesi ja nende lähedasi, kes on täiesti tavalised kodanikud meie kõrval, meie ühiskonnas.
Autor Virve Saar kirjutab raamatu „Minu Leelo“ tagakaaneteksti kavandis kindlalt: „Lugejatele lohutuseks võin öelda, et alati ei ole kõik nii lootusetu, ikka leidub mõni seik, mis päeva paremaks teeb. Tuleb vaid leida oma tee.“ Lugupidamisega Siiri Metsamägi (toimetajanimega S. Rattiste